Varasemates mängusaalides tõid külastajaid kokku füüsilised lauad ja masinad, mille valik paistis ühises ruumis. Digitaalses keskkonnas on mängud koondatud kataloogidesse ning nende päritolu ja kujundus aitavad valikut korrastada. Üks nähtav korrastusviis on pakkuja järgi filtreerimine: see koondab ühe stuudio mängud ja muudab nende seosed paremini märgatavaks.
Veebikataloogi kasutaja saab valikut vaadelda nii mängude omaduste kui ka nende tootjate kaudu; näiteks kasiino eesti puhul aitab pakkuja järgi liikumine näha, kuidas eri stuudiote mängud moodustavad äratuntavaid kogusid. Selline rühmitus ei tähenda, et kõigil ühe tootja mängudel oleks sama sisu, vaid loob lähtekoha nende kujunduse ja esitlusviisi võrdlemiseks.
Stuudio kui kujunduslik tervik
Mängustuudio nimi toimib kataloogis omamoodi päritolutähisena. Kui mängija märkab tuttavat nime, saab ta liikuda teiste sama stuudio mängude juurde ning võrrelda nende visuaalset keelt, teemasid ja mänguvorme. Ühe tootja valikus võib leiduda nii eriilmelisi kujundusi kui ka korduvaid elemente, näiteks sarnaseid animatsioone, sümbolite käsitlust või menüüde ülesehitust.
Filtrid muudavad selle terviku praktiliseks: kataloogis saab pakkuja valida ilma, et peaks iga pealkirja eraldi otsima. See on eriti kasulik suurtes kogudes, kus stuudio nimi annab lühikese tee kindla tootja valikuni. Samal ajal jäävad mängude endi kirjeldused ja kategooriad oluliseks, sest stuudiofilter ei pruugi näidata, milline konkreetne mäng sobib inimese eelistatud teemaga.
Kuidas filtrid kogusid loetavaks teevad
Kataloogi korralduses kohtuvad mitu liigitusviisi. Mängu võib leida pakkuja, teema, tüübi või mõne muu esitatud tunnuse järgi. Need valikud täiendavad üksteist: pakkujafilter koondab ühise tootja, teemapõhine valik aga seob kokku mängud, mille kujunduses leidub sarnaseid motiive. Nii aitab filtreerimine liikuda üldisest kollektsioonist konkreetsema valikuni.
Muuseumide infosüsteem muis.ee koondab muuseumikogudega seotud teavet ning näitab, kuidas kirjeldused ja liigitused aitavad suurel hulgal eri päritoluga materjalil leitavaks muutuda. Kasiinomängude kataloog on teistsugune keskkond, kuid ka seal on rühmituse ülesanne kasutajale valikute struktuuri nähtavaks teha. Võrdlus puudutab korrastamise põhimõtet, mitte kogude sisu ega nende eesmärke.
Pakkujate filtreerimine kujundab ühtlasi seda, kuidas kasutaja stuudioid tajub. Kui ühe tootja mängud paiknevad koos, võib nende ühine kujundus või korduv esitlusviis paremini esile tulla. Kui kataloogis on aga palju stuudioid, annab filter võimaluse keskenduda korraga väiksemale osale valikust. Seega ei ole filter pelgalt otsinguvahend, vaid ka viis, kuidas kollektsiooni struktuur lugejale avaneb.
Kirjeldused ja mängukultuuri kontekst
Mängude liigitamisel on tähtis, et nimetused oleksid arusaadavad ja eristaksid üht kogumit teisest. Uuringute ja avaliku arvamuse valdkonnas tegutsev Eesti Uuringukeskus EMOR, mille veebiaadress on emor.ee, kuulub teistsugusesse teabekonteksti kui mängustuudiote kataloogid. Seetõttu on kasulik hoida valdkondade rollid lahus: uuringuorganisatsiooni mainimine ei anna alust teha järeldusi mängude tootmise või nende populaarsuse kohta.
Samuti võib mängude kujundust vaadelda osana laiemast visuaalkultuurist, ilma et neid samastataks ajalooliste kogude või muuseumieksponaatidega. Rannarahva Muuseumi veebileht rannarahvamuuseum.ee tutvustab rannakultuuriga seotud muuseumikeskkonda. See pakub eraldi kultuurilise tausta, samal ajal kui digimängude stuudiokogud jäävad nende enda tootmise ja kataloogide raamistikku.
Ühine päritolu, erinevad mängud
Äratuntav stuudiokogu kujuneb mitme asja koosmõjus: tootja nimi, korduvad kujundusvõtted ning kataloogi võimalus need mängud rühmana esitada. Filter teeb selle seose kasutajale kättesaadavaks, kuid ei asenda mängupõhist teavet. Iga mängu eraldi nimi ja kirjeldus aitavad mõista, mida konkreetne valik endast kujutab, samas kui stuudio vaade annab laiemat ülevaadet tootja loomingust.
Nii muutub pakkuja järgi filtreerimine kataloogis orienteerumise vahendiks ja ühtlasi viisiks, kuidas digitaalne mängukogu oma sisemist korda näitab. Ühe stuudio valikus võib läbivaks jooneks olla kindel visuaalne stiil, kuid kogu äratuntavuse kõige konkreetsemaks tunnuseks jääb pakkuja nimi, mille järgi kataloogis vastavad mängud kokku koondatakse.